Maja ajalugu

Karepa rahvamaja asutajaks oli Selja Laulu ja Mängu Selts, mis loodi 1921. aastal. Seltsi maja asus algselt Rutjal, kuid 1937. aastal otsustati see viia üle jõe Karepale. Pikemalt saab lugeda maja ehitusest („Uus rahvamaja Rutjale“ Leht 5) ja avamisest („Rutja seltsimaja avati“ Leht 4) 1938. aasta Virumaa Teatajast.

Karl Kirsipuu (varasemalt Kirschbaum) oli Selja kooliõpetaja ja ühtlasi ka Selja Laulu ja Mängu Seltsi hing ja tugi. Tema juhatusel tegutses puhkpilliorkester ja näitering. Kirsipuu oli ka üks Karepa rahvamaja ehitustööde algatajatest. 1938. aastal ta suri. Peale Kirsipuu surma oli seltsi juhatajaks põllumees Johannes Mülla.

Teise Maailmasõja ajal rahvamajas isetegevus seiskus. Toimusid vaid juhuslikud tantsuõhtud. Alates 1945 hakkas rahvamaja kuuluma Rakvere rajooni kultuuriosakonna alla ja omas palgalist juhti.

1947. aastast sai Karepa rahvamaja juhatajaks Arno Kasemaa, kellest sai võimekas ja asendamatu juht kuni 1962. aastani. Arno Kasemaa oli pärit Karepa külast, Kupukalda talust. Kasemaa oli andekas koorijuht ja ka näitleja ning suutis isetegevuse rahvamajas jälle käima panna. Tema juhatamisel tegutsesid segakoor, naiskoor, meeskvartett, naisansambel, segaansambel ja vokaalansambel. Hästi juhendatud lauluhuvilised said peagi tuntuks üle kogu vabariigi võites ülevaatustel esikohti. Koor võttis osa üldlaulupidudest ja rajooni laulupäevadest. Edukalt tegutses näitering. Kasemaa lavastatud näidendid olid huvitavad ja nauditavad. Kuna ta oskas külanäitlejaid suunata ja oma rolli sisse elama panna, oli võimalik rahvamaja näiteringil vaatajate ette tuua selliseid näidendeid nagu A. Kitzbergi „Enne kukke ja koitu“, „Libahunt“, „Kauka jumal“ ja „Neetud talu“, E. Vilde „Side“, Denis Fonvisini „Äbarik“. Esineti kodulaval, ülevaatustel ja anti ka külalisetendusi rajooni rahvamajades: Käsmus, Vergis, Eismas, Haljalas, Uhtnas, Varangul ja Kundas. Kui Arno Kasemaa 1962. aastal Karepalt lahkus, jäid koorid ja ansamblid juhita.

1962-1969 oli rahvamaja juhatajaks Herta Esperk. Tema juhtimisel toimus palju koosviibimisi ja kultuuriõhtuid, kus osalesid tihti tuntud kirjanikud ja kunstnikud. Rahvamajas toimusid uusaastapeod ja vastlapäeva tähistamised. Koostöös raamatukogu juhataja Signe Kaasikuga õpiti näidendeid ja käidi külalisesinemistel Vergis, Haljalas ja Kundas. Ühiselt asutati ka lastering. Õpiti näidendeid, lauldi, kanti ette luuletusi, koos käidi külalisetendustel ja ekskursioonidel. Kevadeti korraldati lasteringi pidusid, sügiseti maskiballe. Kuuekümnendail ilmus uus poliitilise kallakuga temaatiline üritus – küsimuste ja vastuste õhtu. Esinejaks tuli tavaliselt mõne eriala spetsialist.

1969-1975 vaheldusid rahvamaja juhatajad: Anne Nurmsalu, Jaan Känna, Helve Tull ja Riina Hildebrandt. Anne Nurmsalu korraldas meeldejäävaid peo- ja tantsuõhtuid.

1975 alustas rahvamaja juhatamist Aida Ong, kes olles ise väga noor, pani põhirõhu just noortele. Tema juhtimisel hakkas tegutsema tütarlaste ansambel, tantsu- ja näitering. Suviti toimusid rohked tantsuõhtud ja diskod. Aastaringselt pakkusid mõnusat koosviibimist perekonnaõhtud. 1977 lahkus Aida Ong juhataja kohalt asudes õppima Tartu Riiklikusse Ülikooli.

1977-1986 oli rahvamaja viimaseks juhatajaks Marta-Erika Jans. Ta jätkas tantsuõhtute, diskode ja perekonnaõhtute traditsiooni. Suure käsitööhuvilisena alustas tema juhtimisel tööd käsitööring. Rahvamajja seati üles kangasteljed. Jans korraldas kohalikule rahvale huvitavaid ekskursioone ja teatrikülastusi. 1978 nimetati rahvamaja ametlikult ümber Karepa kultuurimajaks.

Viiekümnendaist aastaist alates toimusid Karepa rahvamajas rändkino etendused. Filme näidati kahel õhtul nädalas, teisipäeval ja reedel. Peale kino algas tants. Seitsmekümnendate teisest poolest alates toimusid kinokülastused ainult suveperioodil kolm korda nädalas.

1986 anti Karepa rahvamaja organisatsiooni „Eesti Kontsert“ bilanssi. Külavanemate initsiatiivil ennistati hoone 1990. aastal taas Vihula Külanõukogu valdusesse. 1996 sõlmis Vihula vald rendilepingu eraisikuga, kelle valdusesse jäi rahvamaja 2003nda aastani.

Aastal 2001 toimus kohalikest elanikest Karepa raamatukogu juurde moodustunud huvigrupi organiseerimisel kodukandipäev. Sellest said alguse kohaliku rahva ühistegemised. 2003. aasta veebruaris asutati Karepa Selts. Vihula vald lõpetas rendilepingu ja rahvamaja hoone koos maaga anti üle Karepa Seltsile. Põhjalikuks remondiks kirjutati kaks europrojekti kokku üle kahe miljoni krooni. Maja renoveerimine sai valmis aastal 2007.

Seltsi tegemistest majas loe Seltsi ajaloo alt.

Kasutatud Kunda Ühisgümnaasiumi õpilase Liina Martõkaineni uurimustööd „Karepa rahvamaja ajalugu“ 2005